Ajalugu

Göteborgi linn asutati aastal 1621 kuninga Gustav II Adolfi käsul - sama kuningas, kes asutas Tartu Ülikooli. Göteborgil on olnud mitu eelkäijat varasest keskajast. Rootslaste ainus "värav läände" asus kaua just siin, Göta Älvi jõe suudmes. Mõned kilomeetrid eemal valitsesid maad taanlased, kellega rootslastel tuli pidada mitu verist sõda, et oma tähtsat sadamat alles hoida. Rootslaste lõplik võit tuli aastal 1658, kui terve praegune Rootsi läänerannik vallutati rootslaste poolt.

Göteborgi esimesed elanikud olid kohale käsutatud naabruses asuvate külade elanikud. Lisaks kutsuti kohale mitmed hollandlased, kes ehitasid linna oma stiilis, kanalitega ja linnamüüriga. Täna on veel alles mõned kanalid, kaks kindlust - Lõvi ja Kroon - ja väiksem osa linnamüürist. Esiteks oli enamus kesklinna majadest puidust, aga peale laastavaid tulekahjusid hakati peamiselt kivimaju ehitama.

Göteborgi hiilgeperiood leidis aset Rootsi "vabadusajal" kaheksateistkümnendal sajandil. Juba siis oli Göteborg Rootsi tähtsaim kaubanduslinn. Göteborgist eksporditi peamiselt rauda ja puitu. See kaubitsemine ja mitmed "heeringaperioodid", mil heeringad massiliselt tulid Lääne-Rootsi vetesse, tõid kaupmeestele suured rikkused, mis lõid aluse Göteborgi kultuurilisele ja majanduslikule elule.

Tänapäev

Göteborgi vanim osa on seespool vallikraavi. Seal võib ikka veel leida maju hollandlaste ajast, kuigi nüüd domineerivad moodsad kaubamajad, kontorid ja pangahooned. Göteborgi tsentrum on ehitatud pehmele savile. Majad seisavad tuhandetel postidel, mis on löödud savi sisse. Sellepärast pole siin ehitatud pilvelõhkujaid ega allmaaraudteed, vaid majad on enamasti ühtlase suurusega ja tänavatel liiguvad läänemaailmas suhteliselt haruldased trammid.

Göteborgis elab umbes 470 000 inimest, aga koos eeslinnadega on siin umbes 800 000 elanikku. Göteborg on peamiselt tööstuse ja kaubanduse linn. Sadam on ikka suure tähtsusega, kuigi tegevus on kolinud linna tsentrumist kaugemale avamere poole ja mitmed suured laevatehased on oma tegevuse peaaegu lõpetanud.

Autoparved liiguvad mitu korda päevas Taani ja Göteborgi vahel ja igal öösel sôidavad parved Saksamaa ja Göteborgi vahel. Paar korda nädalas läheb reisilaev Norrasse ja Inglismaale. Lennukiga pääseb Göteborgist iga päev igasse maailma nurka, lend otse Tallinna võtab umbes tund ja kakskümmend minutit.

Göteborgi suuremad tööstused on Volvo ja SKF. Volvo autoid müüakse üle terve maailma ja ka SKF-i kuullaagrid on maailmakuulsad.

Göteborgi peatänav - Östra Hamngatan koos Aveny'ga - viib linna administra-tiivsest keskusest Gustav Adolfi turu juures, kus asub linnavalitsus, raekoda, raekohus ja läänivalitsus kuni Götaplatseni, kus asub draamateater, pearaamatukogu, kunstimuuseum ja kontserthoone. Göteborgi Sümfooniaorkestri – mis ühtlasi on Rootsi Rahvusorkester - hinnatud peadirigent oli pikemat aega Neeme Järvi.

Göteborgis asub Põhjala suurim lõbustuspark Liseberg, mida igal suvepoolaastal külastab mitu miljonit inimest. Göteborgil on ka suur kaljune saarestik ja mitu ilusat supelranda mere ja järvede kallastel. On ka palju parke ja vabaõhupiirkondi ürgse loodusega.

Suured spordikeskused ja staadionid toovad Göteborgi mitmed rahvusvahelised meistrivõistlused, artistid ja messid. Eriti populaarsed spordid Göteborgis on jalgpall, jäähoki, käsipall ja veespordid.

Eestlased Göteborgis

Arvatakse, et Göteborgi piirkonnas elab ligi 4000 eestlast. Suur osa neist on sõjajärgsete aastakümnete jooksul rootsi ühiskonda täielikult assimileerunud. Organiseeritud eesti tegevusest võtab aga ikka veel osa 500 kuni 1000 kaasmaalast.

Göteborgis tegutseb mingil määral üle kahekümne eesti organisatsiooni. On muu hulgas olemas eesti laulukoorid, rahvatantsijad, akademilised organisatsioonid, pensionäride ühingud, kiriklikud kogudused, noorteorganisatsioonid, laste päevakodu, suvekodud ja vabaõhupiirkonnad.

Paljud eesti üritused toimuvad Göteborgi Eesti Kodus, Bromeliusgatan 14, Göteborg, telefon +46 31 711 33 11. Eesti Kodu ei ole iga päev avatud külastajatele, vaid sinna pääseb ainult seoses seal korraldavate üritustega. Eriti tihedalt kasutavad Eesti Kodu pensionäride ühingud ja laulukoor.

Aastal 2000 loodi Göteborgi eesti organisatsioone ühendav katusorganisatsioon GEORG Aho Rebase ideel, mis on lühendus nimest Göteborgi Eesti ORGanisatsioonid. GEORG ühendab kohalikke Rootsi Eestlaste Liidu ja Eesti Komitee osakondi ja liikmeks on ka AS Göteborgi Eesti Maja, Göteborgi Eesti Segakoor j.t.

Informatsiooni Göteborgi eestlaste tegevuse kohta vôib saada Rootsi Eestlaste Liidu Interneti koduleheküljelt http://www.rel.ee  , Stockholmis ilmuvast nädala-lehest Eesti Päevaleht või otse GEORG-i kodulehelt www.georg.nu